Kui lapsevanemad mõtlevad oma igapäevase elurütmi, kohustuste ja rõõmude peale, siis üks asi, mis sageli ilmub huultel ja mõtetes, on küsimus: kuidas suhelda vanavanematega lapse kasvatamisel nii, et see toetaks kõiki poole?
See ei ole lihtsalt teooria või üks vana nali, mida me ise lapsepõlvest mäletame, vaid päris eluline teema, millest räägivad nii teadlased kui ka pered üle maailma.
Lugege edasi, sest siin on suurimad avastused, millel on nii vana kui ka uus väärtus, ja need võivad aidata sul luua peresuhtes harmooniat, mis teeb elu lihtsamaks, rõõmsamaks ja täis soojust emotsionaalsetes hetkes.
Klaas pooltäis või pooleldi tühjaks – miks vanavanemad mängivad suures rolli
Kui vanaema ja vanaisa räägivad lapsele lugusid või jagavad oma kogemusi, võib see tunduda kui kahe maailma kokkupõrge – ühes otsas on noored vanemad, kellel on tänapäevased kasvatuse meetodid ja ootused ning teisel pool on vanavanemad, kelle kogemuses peitub elutarkus, kuid see võib mõnikord olla natuke „teisest ajast”.
See ei tähenda, et need kaks suunda oleksid risti vastuvoolu – pigem on see kaks keelt samas perekonnas, mis vajavad tõlget ja mõistmist, et kõik pooled tunneksid end toetatuna, mitte „õpetatuna” või „kritiseerituna”.
Teadus ütleb, et vanavanemad võivad olla lapse arengus väga kasulikud
Uuringud laste sotsiaalse arengu kohta näitavad, et soojad ja turvalised suhted vanavanematega võivad parandada lapse enesekindlust, sotsiaalseid oskusi ja empaatiat. See tähendab, et kui vanavanemad on kaasatud positiivselt, võib see kasvatada lapsi, kes on avatumad, turvalisemad ja paremini suhtlevad nii eakaaslaste kui pereliikmetega.
See ei tähenda, et iga vanem või vanavanem teab täpselt, kuidas kasvatus peaks toimuma, vaid pigem seda, et tõeline koostöö ja dialoog lähendavad perekondi ning annavad lastele tugeva aluse kasvamiseks.
Miks vahel tekivad konfliktid ja kuidas neid leevendada
Sageli ei ole konflikt teisesugustes arvamustes, vaid selles, et keegi ei tunne, et teda kuulatakse ega mõistetakse, mistõttu sõnad paisuvad suuremaks kui need tegelikult on. See on täiesti inimlik ja ei tähenda, et keegi on „halb vanem” või „halb vanaisa”, vaid see tähendab, et inimesed on lihtsalt erineva kogemusega.
Mõned tavalised olukorrad, mis võivad pingeid tekitada:
- vanavanemad jagavad „vana kooli” nõuandeid, mis ei sobi tänapäeva olukorraga
- lapsevanemad tunnevad, et nende otsused ei ole hinnatud
- vanavanemad lihtsalt ei saa alati aru tänapäeva kasvatuse suundadest
- kõik tahavad lapsel head, aga etteteatamata „koolitus” võib tekitada pinget
Nende olukordade lahendamiseks ei pea keegi „õigeks saama”, vaid tegemist on dialoogiga, kus kõigil on koht kuulata ja jagada oma mõtteid ilma hukkamõistuta.
6 sõbralikku lähenemist, mis loovad perekonnas harmoonia
Siin on viis ideed, mida paljud pered on proovinud ja mille mõju on positiivne ning inimlik:
- Kuula enne kui vastad – isegi kui sulle tundub, et sa juba tead, mida teine ütleb, võib see anda rohkem mõistmist kui kiirvastus
- Küsi küsimusi, mis aitavad teisel selgitada oma mõtet – nt „Miks sa seda arvad?” või „Kuidas see sind aitas?”
- Räägi oma tunnetest, mitte ainult faktidest, sest emotsioonid loevad võrdselt kui praktilised punktid
- Tee koosolemine mänguks või tegevuseks, kus igaüks saab kaasa rääkida, mitte tunda survet „õigeks seletada”
- Loo ühised kokkulepped – kui kõik pooled saavad midagi kokku leppida, on järgmisel korral lihtsam kasutada samu reegleid
- Väikesed tänusõnad loovad palju rohkem kui pikk selgitus – ütle „aitäh”, kui vanaisa aitab last jalgrattaga või vanaema loeb ühist lugu
Need ei ole käsklused, vaid sillad, mis viivad üksteise mõistmise poole, ja igaüks neist võib olla nagu väike kallistus sinu igapäevases peresuhtes.
Väike ajalooline fakt, mis annab perspektiivi
Ajalooliselt on vanavanemad saanud suure osa laste kasvatamisest ja tarkuste jagamisest üle sajandite, sest inimeste elud olid tihedalt seotud kogukonna ja perekonnaga, kus iga põlvkond oli kaasatud laste kasvatamisse nagu väikeseks kogukonnaks tehtud meeskonnas. Alles nüüd, kui elu on kiire ja vahel eraldunud, oleme hakanud aru saama, et see algne mudel ei olnud sugugi halb, vaid lihtsalt teistsugune kui tänapäeva kiirmoodne lähenemine.
See on tõend, et suhe ja hoolimine ei vanane, vaid muutuvad ajas kogemuste ja tähelepanuga lihtsalt rikkamaks.
FAQ ehk vastused küsimustele, mis sul tõenäoliselt võivad tekkida
Kas vanavanemad ikka „tahavad ainult oma aega ära rääkida”?
Tavaliselt mitte – nad lihtsalt tahavad olla osa lapse elust ja jagada seda, mis neile on oluline.
Kas ma pean loobuma oma kasvatuseprintsiipidest?
Ei pea – aga sa võid jagada neid sõbralikult ja avatud meelega, et teha arusaamine kergemaks.
Kuidas ma saan vanavanematele öelda midagi, mis mulle ei sobi?
Proovi seda teha empaatiaga ja ilma süüdistuseta, näiteks: „Mulle tundub, et meil on sellel teemal erinev arusaam, aga ma tahaksin kuulda su seisukohta.”
Kas lastega seotud reeglid peaksid olema kindlaks määratud ainult lapsevanemate poolt?
Põhimõtteliselt on lapsevanemate roll reegleid seada, kuid hea suhe vanavanematega tähendab, et neid võib kaasata arutelusse, mitte olla automaatselt „välja lülitatud”.
Lõppsõna
Perekond ei ole ainult grupp inimesi, kes elavad ühe katuse all, vaid see on suur võrk armastusest, vaatenurkadest ja õppimisest, kus igal inimesel on oma osa. Kui me õpime kuulama ja mõistma üksteist ilma hukkamõistuta, võib iga vestlus olla samm lähemale tõelisele harmooniale ja toetusele, mis teeb pere tugevamaks ja lahkemaks igas vanuses.
