Kas oled kunagi märganud, et kui kõht on tühi ja päev tuleb kiire, läheb kõigil väiksematel asjadel „pinna kireduseks“ ning isegi tavaliselt kannatlik inimene võib äkitselt tiuskida või ärrituda?
See ei ole lihtsalt halb tuju ega halb kombekus – tegelikult on selle taga täiesti bioloogilised ja psühholoogilised mehhanismid, mis seovad nälga otseselt meie emotsioonide ja aju toimimisega.
Miks nälg muudab meid „tundlikumaks“
Kui on möödas juba mitu tundi viimasest söögikorrast, langeb veres ringlevate toitainete hulk ja veresuhkur hakkab langema, mis mõjutab kiiresti aju – neist rakkudest sõltub glükoosist palju rohkem kui teistest organitest. Kui glükoosi hulk langeb liiga madalaks, läheb aju „hädaseisundisse“ ja hakkab tõlgendama olukorda kui potentsiaalset ohtu, seejärel ergutab see keha omakorda stressihormoonide eritumist nagu adrenaliin ja kortisool, mille tulemusena tunnemegi end pingelisemalt või ärritunult.
See tähendab, et nälg ei ole ainult füüsiline signaal „söö midagi“, vaid see mõjutab meie mõtlemist, tähelepanu ja emotsioonide reguleerimist, mis teeb iga väikse mure hetkega suuremaks kui tegelikult on – just nii tekib see „pinna kiristumine“.
Kuidas nälg ajutegevust muudab
Psühholoogia ja neurobioloogia näitavad, et kui me ei saa piisavalt toitu, hakkab aju reageerima järgmiste protsessidega:
-
Veresuhkru langus mõjutab aju funktsiooni, mistõttu mõtlemine aeglustub ja keskendumine kipub kaduma.
-
Emotsioonide reguleerimine muutub keerukamaks, sest aju energiavarud on vähenenud ja seda on keerulisem kasutada sotsiaalselt „õigete“ reaktsioonide genereerimiseks.
-
Stressihormoonide (adrenaliini ja kortisooli) tase tõuseb, mis võib põhjustada ärevust, kiirustamist ja impulsiivset ärritust – see on bioloogiline ellujäämisreaktsioon, mitte lihtsalt halb tuju.
See on põhjus, miks me iga väikse takistuse või ootamatu takistuse peale võib tunduda üle reageerivatena, kui kõht on tühi – aju interpreteerib olukorda agressiivsemalt, sest tal napib „kütust“.
Kuidas nälg ja emotsioonid on seotud
Nälg ja agressiivsus ei ole ainult metafoor – mõlemad on seotud ajus sarnaste mehhanismidega. Näiteks teadlased on märganud, et nälga reguleerivad hormoonid nagu neuropeptiid Y ei mõjuta ainult näljatunnet, vaid võivad mõjutada ka agressiivsust ja impulsiivsust. Kui neid on rohkem, võib inimene olla impulsiivsem ja kergemini ärrituv.
Mida sa saad ära tunda ja teha
Kui sa tunned, et oled pidevalt „kergesti ärrituv või ärritud“ ja see kipub juhtuma just siis, kui oled pikast ajast söömata, võid tähele panna järgmisi märke:
-
Raskused keskendumisel või olulisemate ülesannete tegemisel
-
Umbes sama olukorra erinevate inimeste peale reageerimine palju teravamalt kui tavaliselt
-
Impulsiivne reageerimine või ootamatu kiuksminek
Sellised reaktsioonid on loomulikud kehakemikaali ja ajutegevuse muutuste tulemused, mitte „pehme iseloomu“ märk.
Korduma kippuvad küsimused
Kas nälg muudab alati inimese agressiivsemaks?
Ei – nälg teeb meid tundlikumaks ja võib suurendada impulsse, kuid see ei tähenda, et igaüks muutub vägivaldseks; see tähendab pigem seda, et emotsioonide reguleerimine muutub raskemaks ja reageerimine võib olla teravam.
Kas ainult madal veresuhkur põhjustab seda tunnet?
Peamised tegurid on madal veresuhkur ja muutunud ajuenergiavarud; sellest tulenev stressihormoonide suurenenud tase mõjutab keskendumist ja tuju.
Kas seda tunnet võib vähendada?
Jah – regulaarne söömine ja tasakaalustatud toitumine aitavad hoida veresuhkrut stabiilsemana ning vähendada ärrituvust ja „pinna kiristumist“.
Väike ajalooline pilk nälja ja emotsioonide seosele
Ajalooliselt on nälg olnud üks tugevamaid ellujäämisimpulse kogu loomariigis ja meie ajus on olnud vaja kiiresti reageerida, kui toitu ei olnud saadaval. See „tüsistus“ on jäänud alles evolutsiooni jooksul – kui organism tunneb, et toit on kaugel, aktiveeruvad mehhanismid, mis panevad meid kiiremini reageerima ja otsima energiat. See on bioloogiline tähendus, miks nälg võib panna meid tundma nagu „oleksime pinges“ või nagu iga väike asi torkaks rohkem kui tavaliselt.
