Kui sa oled isegi tähele pannud, et päevane keskmine elektri börsihind on madal, aga sinu arve ikkagi ei ole väike, siis sa ei ole üksi – see on väga sage küsimus kodudes, kus inimesed imestavad, miks eesmärklikult odav tund näib kokku jooksvat üüratu kuluga, kuigi see peaks ju kokkuhoidu tähendama.
Tegelikult ei sõltu su arve suurus mitte ainult sellest üldisest keskmisest hinnast, vaid väga oluliselt sellest, millal ja kui palju sa elektrit tarbid, sest börsihind kõigub iga tunni järgi ja just see, millistel tundidel sa tarbid, määrab kokkuvõttes, mida sa tegelikult maksad.
Millest see kõik algab - miks keskmine hind võib olla eksitav
Tavaline müüt on, et odav keskmine päevahind = madal arve, aga tegelikkus on palju detailitäpsem. Elektri börsihind muutub iga tunni tagant vastavalt nõudlusele ja pakkumisele, nii et kui näiteks päevane keskmine on madal, aga su suurem tarbimine langeb just kallimatele tipptundidele, siis see võib viia arve hoopis ülespoole.
See on sarnane olukorraga, kus restoranis on “keskmine hind” odav, kuid kui sa valid kogu toidu de luxe menüüst ja tellid just kõige kallima päeva eripakkumise, siis ei pruugi sinu arve üldse olla lähedal keskmisele. Elektri puhul sai sama efekt, sest su tarbimismuster võib kokku langeda kalli ajaga, mitte odava keskmisega.
Kuidas börsihinnad töötavad ja miks need kõikuvad
Siin on mõned lihtsad punktid, mis aitavad paremini mõista, miks su arve võib olla suur, isegi kui kogu päeva keskmine on madal:
-
börsihind määratakse iga tunni kaupa, mitte päevaste keskmiste põhjal;
-
tavaliselt on tipptunnid (hommikul ja õhtul) palju kallimad, sest siis on nõudlus suurem;
-
kui sa pesed pesu või laadid autot just tipptundidel, siis sellised tunnid võivad tõsta sinu arvet oluliselt;
-
ainult need, kes ajastavad tarbimist teadlikult odavamatele tundidele, võivad sellest päriselt kasu saada.
Näide sellest, kuidas see võib välja näha
Mõtle nii: päev on keskmiselt odav, kuid kui su suurim elektritarbimine langeb ajavahemikku, kus börs on kallis, siis suusu arve kolib sinna kallimasse “blokki”, vaatamata sellele, et üldine keskmine on madal. Paljud inimesed ei märka seda peensust ära ja siis võibgi tunduda, et midagi ei klapi, sest arve on ikka suur, kuigi keskmine börsihind näitas “odavat päeva”.
Kuidas saad seda mõjutada
Siin on mõned nipid, kuidas võiksid oma arvet targemalt hallata:
-
Ajasta suuremad elektritarbimised odavamatele tundidele, kui võimalik, näiteks pesemine või nõudepesumasin;
-
Kasuta tehnilisi tööriistu või nutikaid seadmeid, mis lasevad ajastada laadimist ja tarbimist automaatselt soodsate hindade ajal;
-
kui sa ei taha iga päev börsi hinnakõikumisi jälgida, võib mõnikord fikseeritud hinnaga leping olla lihtsam ja ettearvatavam.
FAQ - vastused, mis sind huvitavad
Kas ainult keskmine hind ei määra mu arvet?
Ei, see on vaid üldine arvutis olev number. Sinu tegelik arve sõltub sellest, millistel tundidel sa elektrit kasutasid ja kui palju, sest börsihind kõikub tunni kaupa.
Kas su arve võib olla kõrgem, kui tarbida vähem?
Jah, see võib juhtuda, kui su tarbimine langeb enamasti kallimatele kellaaegadele, isegi kui kogu päeva keskmine hind on madal.
Kas ma saan sellest kasu lõigata?
Kui sa oled teadlik tarbimisest ja ajastad oma elektrikasutust odavamatele tundidele või kasutad automatiseeritud lahendusi, siis jah, sul on suurem tõenäosus näha madalamat arvet.
https://www.youtube.com/watch?v=CjPrTgnMeiU&pp=ygUod2h5IG1pZ2h0IHlvdXIgYmlsbCBiZSBzdXJwcmlzaW5nbHkgaGlnaA%3D%3D
Pisike ajaloopilk - miks selline börsihind üldse olemas on
Elektri börsihindade süsteem põhineb ideel turupõhisest hinnastamises, mis kujuneb iga tunni jooksul vastavalt sellele, kui palju energiat nõutakse ja pakutakse. See mudel pärineb sellest, et energia ei ole lihtne kaup nagu tavalised toidukaubad - seda peab tootma ja transportima reaalajas ning süsteem peab olema tasakaalus, et vältida võrgukatkestusi. Seda tehnoloogiat ja turustruktuuri on arendatud juba mitukümmend aastat ning see hõlmab kokku liga mitut riiki ja hulgaliselt tootmis- ja tarbimiskontrolle.
Kui järgmine kord vaatad oma elektriarvet ja tunned, et see on liiga suur, kuigi keskmine börsihind on madal, mõtle sellele, kuidas sinu tarbimine ajaliselt kokku langeb hindadega - see võib olla see “trikk”, mis mõistmise vahele jäi.
