Miks see oluline on?
Kuigi paljud eestlased arvavad, et nad teavad suguhaigustest piisavalt, näitab värske seksuaaltervise uuring tõsist lõhet.
Teadmised on olemas, aga käitumine viitab riskidele, mida sageli ei teadvustata enne, kui diagnoos juba käes on.
Teadmine versus tegelik elu
Eesti suurima meditsiinilabori SYNLAB ja uuringufirma Norstat üle-eestiline seksuaaltervise ja -käitumise uuring paljastab, et ainult 19% vastanutest kasutab alati kondoomi seksuaalvahekorra ajal, samal ajal kui peaaegu veerand ehk 23% kunagi kondoomi ei kasuta. Kondoom on endiselt ainus usaldusväärne vahend, mis aitab kaitsta nii suguhaiguste leviku kui ka edasikandumise eest.
Veelgi enam, 82% vastanutest tunnistas, et teavad, et kaitsmata vahekord on suguhaiguste riski faktor, kuid see teadmine ei kajastu nende käitumises. Juhu- või üheöösuhteid tunnistas ligi 46% vastanutest, mis viitab sellele, et riskikäitumine on sagedasem kui arvatakse.ed põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme, kui neid ei ravita õigeaegselt.
Varasemad rahvusvahelised uuringud näitavad, et riskikäitumine – näiteks kondoomi mittetasimine ja mitme partneriga vahekord – on tihedalt seotud suguhaiguste levikuga, mis omakorda tõstab riski ka HIV ja teiste nakkuste levikuks.
Veidi ajalugu ja kontekst
Suguhaiguste levik Eestis ei ole uus teema, pigem on see pikaaegne avaliku tervise väljakutse. 1990. aastatel pärast iseseisvuse taastamist kasvasid suguhaiguste (nagu süüfilis ja gonorröa) määrad märgatavalt, mis tõi kaasa vajaduse tõhusamate ennetus- ja kontrollimeetmete järele.
Ka rahvusvahelised uuringud näitavad, et riskikäitumine ei puuduta ainult Eestit – näiteks on WHO andmetel kondoomi kasutamine noorte seas Euroopas vähenev trend ja see võib suurendada suguhaiguste riski laiemalt.
Mida uuringust veel teada saadi
Lisaks selgus, et kuigi enamik inimesi teab, et kondoom kaitseb suguhaiguste eest, suhtutakse sellesse sageli kui ainult raseduse vältimisse, mitte haiguste ennetamisse – see näitab, et teadmine ei pruugi alati muutuda praktikaks.
Varasemad rahvusvahelised uuringud, mis võrrelnud Eesti ja teiste riikide andmeid, on näidanud, et riskikäitumine ja suguhaiguste esinemine on seotud sarnaste teguritega nagu haridus, suhete staatus ja varasem seksuaalkäitumine, mis tähendab, et see on keeruline nähtus, mis ei sõltu ainult ühest üksikust faktorist.
FAQ – mida see sinu jaoks tähendab
Kas suguhaigused Eestis on tõesti „lehtedest suuremad“?
Jah – kuigi palju räägitakse teadlikkusest, näitavad uuringud, et kõrge teadlikkus ei tähenda alati turvalist käitumist ning seeläbi osa suguhaigusi jääb diagnoosimata, eriti kui pole regulaarselt testitud.
Kas kondoom kasutamine tõesti aitab?
Jah – kondoom on üks väheseid vahendeid, mis tõhusalt kaitseb nii suguhaiguste leviku kui ka edasikandumise eest.
Kas ma võin olla nakkunud ilma sümptomiteta?
Absoluutselt – paljud suguhaigused võivad kulgeda vaikides, mistõttu on oluline regulaarselt testida, eriti kui on uusi partnereid või kaitsmata vahekord.
Kas testimine on kergesti kättesaadav?
Testimine on olemas, kuid ligipääs ja tasud võivad erineda – mõnes kliinikus on see tasuta, teistes tuleb arvestada tasuga. Kindlasti tasub küsida oma perearstilt või tervisekeskustest täpsemat teavet.
Lõpuks
Uuring näitab, et suuline teadlikkus ei pruugi alati kanduda turvaliseks käitumiseks, ja see vahe võib viia selleni, et suguhaigused levivad vaikselt edasi, sageli n-ö „ala-diagnostiseerituna“. Kui sa ei testi end regulaarselt või ei kasuta kaitsevahendeid, võib see tähendada, et probleem on suurem kui näib esialgu – ja parim viis sellest üle olla on avatud suhtumine, regulaarsed testid ja turvaline seksuaalkäitumine.
