Metssea liha peeti kunagi aadlipidude lahutamatuks osaks, tänapäeval satub see eestlaste toidulauale aga harva. Kahju, sest õigesti valitud ja valmistatud metssiga liha on toitainerikkam ja tervislikum kui sealiha, veiseliha või isegi linnuliha.
Samas kardavad paljud seda endiselt, sest ei olda kindlad ei ohutuses ega valmistamisviisides. Vaatame rahulikult üle, kas metssiga liha on turvaline ja kuidas sellest tõeliselt hea roog teha.
Kas metssiga liha on ohutu süüa?
Metssea liha pärineb vabalt elavatelt loomadelt, mis annab sellele iseloomuliku maitse ja metsalõhna. Parim ulukiliha saadakse loomadelt, kes on kütitud hilissügisel või varatalvel, kui nad toituvad looduslikust metsatoidust – taimedest, ürtidest ja tammetõrudest. Just seetõttu ei sisalda see liha söödas kasutatavaid kemikaale ega antibiootikume.
Kõige sagedasem hirm on seotud trihhinoosiga. Tõepoolest, metssiga liha võib olla selle nakkuse kandja, kui liha süüakse toorelt või ebapiisavalt küpsetatult. Kuid oluline on teada, et müügile lubatav ulukiliha läbib alati veterinaarkontrolli ja seda testitakse eraldi trihhinoosi suhtes. Sertifitseeritud ja usaldusväärsest allikast pärit metssiga liha on seega täiesti ohutu.
Miks peetakse metssiga liha tervislikuks?
Metssea liha on lahja, kuid samas toitev. 100 grammi annab umbes 125 kilokalorit, sisaldades vähe rasva ja rohkelt täisväärtuslikku valku. See on eriti rikas B-grupi vitamiinide poolest, sisaldades kuni kolm korda rohkem B1- ja B2-vitamiini kui paljud teised lihad. Lisaks on see suurepärane raua, tsingi, seleeni ja fosfori allikas.
Sportlastele ja aktiivse eluviisiga inimestele on metssiga liha hea valik, sest see sisaldab lihaste taastumist toetavaid aminohappeid nagu lüsiin, treoniin ja metioniin. Tänu heale omega-3 ja omega-6 rasvhapete suhtele sobib see ka neile, kes hoolivad südame tervisest.
Samas tasub meeles pidada, et tihedad lihaskiud võivad muuta seedimise aeglasemaks. Tundliku seedimisega inimesed võivad pärast söömist tunda raskustunnet, eriti kui liha pole piisavalt pehmeks küpsetatud.
Kuidas metssiga liha valmistada, et see ei jääks kuiv?
Metssiga liha saab kasutada väga sarnaselt teistele lihadele – hautistes, praadides, suppides ja ühepajatoitudes. Võti peitub ettevalmistamises ja õiges kuumtöötluses. Kuna liha on lahja, tuleks seda küpsetada madalamal temperatuuril ja piisava niiskusega. Parim sisetemperatuur jääb vahemikku 70–75 kraadi.
Üks olulisemaid samme on marineerimine. See aitab pehmendada lihakiude, tasakaalustab tugevamat maitset ja annab roale sügavama aroomi. Ideaalis võiks liha marineeruda üle öö, kuid ka paarist tunnist on abi.
Pärast küpsetamist tasub lihal lasta veidi puhata. Väiksemad tükid vajavad umbes 5–10 minutit, suuremad kuni 15 minutit. Nii jaotuvad mahlad ühtlaselt ja liha jääb mahlane.
Millega metssiga liha maitsestada?
Metssea liha armastab tugevaid ja aromaatseid maitseid. Klassikalised kaaslased on kadakamarjad, küüslauk, rosmariin, majoraan ja tüümian. Hästi sobivad ka kuivatatud ploomid, veiniäädikas ja piparrohi, mis toovad esile liha metsase iseloomu.
Lihtne marinaad valmib oliiviõlist, sinepist ja küüslaugust, kuid julgemad katsetajad marineerivad metssiga liha ka mee ja alkoholi abil. Need kombinatsioonid pehmendavad maitset ja annavad roale pidulikuma nüansi.
Kokkuvõtteks: kui valid metssiga liha usaldusväärsest allikast ja valmistad seda rahulikult, madalal kuumusel ning hea marinaadiga, saad tulemuseks tervisliku ja maitserikka roa, mis väärib kindlasti kohta ka tänapäeva köögis.
