Talvel, kui Eestis langeb temperatuur kiiresti alla nulli ja tuul lisab oma osa, märkavad paljud inimesed, et nahk hakkab sügelema, punetama või tekivad isegi nõgestõve sarnased laigud, kuid vähesed seostavad seda külmaallergiaga, mis on tegelikult üsna levinud, kuigi sageli aladiagnoositud probleem.
Mis on külmaallergia ja kuidas see avaldub?
Külmaallergia ei ole klassikaline allergia, vaid organismi ebatavaline reaktsioon madalale temperatuurile, külmale tuulele või isegi külmale veele, mille tulemusel vabanevad nahas histamiinid ja tekivad ebameeldivad sümptomid.
Kõige sagedasemad märgid on:
-
naha punetus ja sügelus pärast õues viibimist
-
nõgestõbi või turses laigud kätel, näol ja kaelal
-
põletav või kipitav tunne nahal
-
harvematel juhtudel huulte või silmalaugude turse
Eesti talv, kus niiske külm ja tugev tuul on tavalised, loob selleks eriti soodsad tingimused.
Miks just talvel sümptomid süvenevad?
Talvekuudel puutub keha pidevalt kokku kiirete temperatuurimuutustega, näiteks soojast toast külma õue minnes või vastupidi, ning just see kontrast võib käivitada nahareaktsiooni isegi neil, kellel varem probleeme ei olnud.
Sümptomeid võivad süvendada:
-
kuiv siseõhk ja kütteperiood
-
vähene naha niisutamine
-
külm tuul ja niiskus
-
liiga õhukesed kindad või paljastatud näonahk
Paljud inimesed arvavad, et tegemist on lihtsalt kuiva naha või külmakahjustusega, mistõttu jääb tegelik põhjus sageli märkamata.
Kuidas külmaallergiat ennetada igapäevaelus?
Kuigi külmaallergiat ei saa alati täielikult vältida, saab sümptomeid märkimisväärselt leevendada lihtsate harjumustega, mis sobivad hästi Eesti oludesse.
Soovitused igapäevaseks ennetuseks:
-
kata nahk enne õue minekut, eriti käed ja nägu
-
kasuta rasvasemat niisutavat kreemi vähemalt 20 minutit enne väljumist
-
eelista looduslikest materjalidest kindaid ja salle
-
väldi külma ilmaga külmi jooke ja jäätist
-
pärast õuest tulekut soojenda keha järk järkult, mitte kuuma dušiga
Paljude jaoks aitab juba see, kui nahk on korralikult kaitstud ja niisutatud.
Kas külmaallergia võib olla ohtlik?
Enamasti on külmaallergia ebamugav, kuid mitte ohtlik, siiski võivad harvadel juhtudel tugevad reaktsioonid põhjustada hingamisraskusi või ulatuslikku turset, eriti külmas vees viibimisel.
Sellisel juhul on oluline:
-
vältida külmas vees ujumist
-
pöörduda arsti poole, kui sümptomid on tugevad või süvenevad
-
mitte ignoreerida korduvaid reaktsioone
Eestis tasub olla eriti ettevaatlik talisupluse ja külma ilmaga välitreeningute puhul.
Korduma kippuvad küsimused
Kas külmaallergia võib tekkida igas vanuses?
Jah, see võib ilmneda nii lastel kui ka täiskasvanutel, isegi siis, kui varem pole külm probleeme tekitanud.
Kas külmaallergia kaob iseenesest?
Mõnel inimesel võivad sümptomid aja jooksul leeveneda, kuid teistel püsivad need aastaid ja vajavad teadlikku ennetust.
Kas antihistamiinid aitavad?
Mõnel juhul võivad need sümptomeid leevendada, kuid nende kasutamine peaks toimuma arsti soovitusel.
Kas see on sama mis külmakahjustus?
Ei, külmakahjustus on kudede kahjustus, külmaallergia on organismi reaktsioon külmale.
Kokkuvõte
Külmaallergia on Eestis tõenäoliselt palju levinum, kui arvatakse, ning just seetõttu tasub pöörata tähelepanu korduvatele nahareaktsioonidele talvekuudel, sest õigete kaitsemeetmete, nahahoolduse ja teadliku käitumisega saab enamik inimesi külma nautida ilma ebameeldivate sümptomiteta.
