Mõte, mis kõlab ehmatavalt tuttavalt
Üha rohkem teadlasi ja kliimateadlasi ütleb valjusti seda, mida paljud juba vaikselt tunnevad, sest Maa ei muutu lihtsalt natuke soojemaks või veidi ebastabiilsemaks, vaid liigub sammhaaval seisundi poole, mida inimkond pole kunagi varem kogenud, ning just seepärast kõlab küsimus täiesti ausalt ja valusalt, kas me oleme päriselt valmis elama planeedil, mille ise ümber kujundame.
See ei ole enam abstraktne tulevikustsenaarium, vaid protsess, mis toimub praegu, meie silme all, sageli nii aeglaselt, et sellega harjutakse, kuni järsku tundub uus reaalsus juba normaalne.
Mida tähendab tegelikult „uus planeet“
Kui teadlased räägivad uuest planeedist, ei mõtle nad uut maakera kosmoses, vaid Maa keskkonda, kus kliima, ökosüsteemid ja elutingimused erinevad drastiliselt sellest, mille järgi on inimühiskond sajandeid kujunenud.
Peamised muutused, mida eksperdid välja toovad, on järgmised:
-
keskmise temperatuuri pidev tõus
-
ekstreemsed ilmastikunähtused, mis muutuvad tavapäraseks
-
ookeanide soojenemine ja hapestumine
-
elurikkuse kiire vähenemine
Need muutused ei toimu eraldi, vaid mõjutavad üksteist, luues ahelaid, mida on üha raskem peatada.
Miks see protsess on eriti ohtlik just inimestele
Planeet ise jääb alles ka siis, kui inimene teeb suuri vigu, kuid küsimus on selles, kas meie harjumused, linnad, toidutootmine ja majandus suudavad uute tingimustega kohaneda.
Teadlaste sõnul seisneb oht selles, et:
-
põllumajandus ei pruugi enam töötada senistes piirkondades
-
veevarud muutuvad ebastabiilseks ja ebaühtlaselt jaotunuks
-
kuumalained ja üleujutused mõjutavad tervist ja elukvaliteeti
-
ränne ja sotsiaalsed pinged kasvavad
See ei ole ainult looduskaitse teema, vaid otseselt inimeste igapäevaelu küsimus.
Kas me oleme juba pöördumatul teel
Üks kõige keerulisemaid ja vastuolulisemaid küsimusi on see, kas osa muutusi on juba pöördumatud, sest kliimasüsteemid reageerivad aeglaselt ja sageli viivitusega.
Eksperdid rõhutavad, et kuigi kõike ei saa enam tagasi pöörata, on väga palju veel meie kontrolli all, eriti kui otsused tehakse kiiresti ja süsteemselt, mitte lootuses, et probleemid lahenevad iseenesest.
Mida see tähendab tavalise inimese jaoks
Kliimamuutused ei ole enam midagi kauget ja teoreetilist, vaid mõjutavad ka igapäevaseid valikuid, sageli märkamatult.
See võib väljenduda näiteks nii:
-
kõrgemad toidu ja energia hinnad
-
muutuv aastaaegade rütm
-
suurem ebakindlus ilmastiku suhtes
-
vajadus kohandada oma kodu ja tarbimist
Just seetõttu ei ole küsimus ainult selles, mida teevad valitsused, vaid ka selles, kuidas ühiskond tervikuna reageerib.
Kas lahendused on olemas või on juba hilja
Teadlased ei räägi ainult probleemidest, vaid rõhutavad ka võimalusi, sest tehnoloogiad, teadmised ja alternatiivid on suuresti juba olemas.
Olulisteks sammudeks peetakse:
-
fossiilkütuste kasutamise kiiret vähendamist
-
energiasüsteemide ümberkujundamist
-
looduse taastamist ja kaitsmist
-
tarbimisharjumuste mõtestamist
Küsimus ei ole niivõrd selles, kas me suudame, vaid kas me otsustame seda teha.
FAQ ehk korduma kippuvad küsimused
Kas Maa on päriselt muutumas teiseks planeediks?
Mitte füüsiliselt, kuid elutingimused võivad muutuda nii palju, et need erinevad tugevalt senisest.
Kas kliimamuutused mõjutavad ka Põhja Euroopat ja Eestit?
Jah, sealhulgas sagedasemad tormid, muutlikumad talved ja ekstreemsemad sademed.
Kas üksikisiku valikutel on üldse tähtsust?
Üksi mitte piisavalt, kuid koos poliitiliste ja majanduslike otsustega on neil reaalne mõju.
Kas olukord on lootusetu?
Teadlaste hinnangul ei ole, kuid aknad tegutsemiseks sulguvad kiiresti.
Kokkuvõte
Mõte sellest, et me loome sammhaaval uut planeeti, ei ole mõeldud hirmutamiseks, vaid äratuseks, sest küsimus ei ole ainult looduses, vaid selles, millist tulevikku me endale ehitame, ning kuigi osa muutusi on juba käivitatud, on meil endiselt võimalus otsustada, kas see uus maailm kujuneb elatavaks ja tasakaalustatud kohaks või muutub keskkonnaks, millega kohanemine läheb paljudele liiga kalliks maksma.
