Viimaste aastate andmed näitavad, et petturid on üha aktiivsemad ja tulemuslikumad Eesti elanike petmises, nii et kahjud, mida inimesed iga päev kannavad, on jõudnud seitsme- või isegi kaheksakohaliste summadeni. Kui 2022. aastal kaotati pettuste tõttu vaid mõni miljon, siis juba varasematel aastatel ja eriti hiljutistel andmetel on kahjud kasvanud täiesti uuele tasemele – viimase aasta jooksul tuhanded inimesed on kaotanud kokku teise rea statistika järgi ligi 29 miljonit eurot, mis on praktiliselt kaks korda rohkem kui eelmisel aastal.
Siin on see lugu põnevalt ja eluliselt, miks need numbrid kasvavad, millised pettused on kõige kahjulikumad ning mida tasub teada, et mitte ise ohvriks langeda.
Kas see number tõesti on nii hull – peaaegu 30 miljonit eurot?
Pettuste kahju kasv ei ole lihtsalt paberil suur number, vaid päriselt inimeste pangakontodelt lahkunud raha – 2025. aasta andmete järgi mõned allikad ja politsei teated näitavad, et petturid on kogunud ligi 29 miljonit eurot kahju Eesti elanikele ja ettevõtetele viimase aasta jooksul, mis on peaaegu kahekordne kasv võrreldes varasematega.
See on tõesti suurejooneline summa, mis tähendab, et igapäevaelus on petuskeemid nii osavad, et inimesed ei saa aru, mis toimub, kuni raha on juba kadunud.
Millised pettused varastavad kõige rohkem raha?
Petturid ei kasuta ainult ühte meetodit, vaid mitut, mis kõik põhinevad inimeste usaldusel, kiirusel ja hirmutamisel. Peamised kahjud tulevad:
-
Telefonipettus ehk vishing, kus kutsutakse välja näiva ametliku või tuttava numbri alt ja sunnitakse välja andma olulist teavet või raha – seda tüüpi kahjud olid suured nii üksikisikute kui ka ettevõtete puhul.
-
Investeerimispettused, kus ohvrile lubatakse “lihtsat ja suurt tulu”, kuid lõppkokkuvõttes kaotatakse raha kas petturlikku bitcoini- või aktsiaplatvormi või petliku investeerimisettepaneku tõttu.
-
Pangapettused, kus petturid esinevad nagu pangatöötajad ning petavad välja panga andmeid ja PIN koode, mille kaudu rahalisi vahendeid välja võetakse. Sellised pettused on mitmekordistunud ning kahjud on kasvanud.
-
Lisaks on netipettused, valeveebilehed ja phishing, kus petturid loovad võltsveebilehti ja sotsiaalmeedia petuskeeme, et meelitada ohvreid sisestama väärtuslikku infot või raha.
Need meetodid ei ole sugugi lihtsad “suvalised SMS id või kõned” – tihti on jutt suuresti organiseeritud ja rahvusvaheliselt toimivatest petturivõrkudest, mis kasutavad kaasaegseid tehnoloogiaid ja isegi fake veebisaite, et petta inimesi üha realistlikumal moel.
Miks see nii hullusti kasvab?
Pettuste tõus ei tulene ainult ühest mehhanismist, vaid mitmest sarnastest teguritest:
-
petturid on muutunud täiesti meisterlikeks, kasutades sotsiaalset manipuleerimist, valeidentiteete ja tehnoloogiat, et petukõned, SMS-id ja võltsveebid näiksid täiesti ehtsad;
-
Eesti kõrge ühenduvuse ja digipanga kasutamise tõttu on inimeste andmed potentsiaalselt laiemalt kättesaadavad, mida petturid saavad ära kasutada;
-
paljud ohvrid ei oska ära tunda pettust enne kui on juba hilja, kuna petturid kasutavad väga rafineeritud meetodeid ja sageli ka keelt, mis tundub kohalik ja usaldusväärne;
See tähendab, et mitte ainult ei ole petturid muutunud nutikamaks, vaid ka inimeste igapäevane digikasutus pakub neile “baiti”, mida nad oskavad väga kavalalt ära kasutada.
Kes on ohvrid ja kuidas nad kaotavad raha?
Pettused ei vali ohvreid ainult vanuse või kogemuste järgi – neid tabab nii noori kui vanemaid, nii üksikisikuid kui ettevõtteid:
-
telefonipettused on sageli suunatud üksikisikutele, kelle emotsioonid ja hirm segavad loogikat ning kellelt palutakse ülekandeid teha või kontod “avatada”;
-
investeerimispettused ja netipettused on suunatud ka noorematele ja tehnoloogiat kasutavatele inimestele, kes usuvad lubadustesse kiiret tulu saada;
-
ettevõtted on ohvriks langenud näiteks pettuslike arve kampaaniate tõttu või siis, kui töötaja andis kogemata ära ligipääsu paroolid ja pangakoodid. Raamatupidamise kaudu petmise skeemid on üha tõsisem trend.
Kõige kurvem on see, et eriti kahjulikud on investeerimispettused ja pangapettused, mille puhul ohvrid ei saa sageli pärast raha kadumist enam midagi tagasi.
KKK: mida eestlased kõige sagedamini küsivad
Kas pettuseid juhtub rohkem kui varem?
Jah – näiteks CERT-EE ja RIA andmete järgi on tõsiseid küberintsidente, sh pettused ja võltssaidid, kasvanud märkimisväärselt, ligi kahekordistudes eelmise aasta tasemest.
Kas kõik pettused jõuavad politseini?
Ei – tegelik kahju on tõenäoliselt suurem, sest paljud ohvrid ei julge või ei tea, kuidas juhtumit õigesti politseisse või pangale raporteerida.
Kas petuskeemid on piiriüleste kuritegude tulemus?
Jah, enamik pettusi on rahvusvahelise iseloomuga ja kurjategijad töötavad sageli väljastpoolt Eestit, mis teeb nende tuvastamise ja vastutusele võtmise keeruliseks.
Väike ajalooline kontekst: kuidas pettused arenesid
Pettused ja petturid on olemas olnud ajaloo algusest peale – enne internetti olid need kirjad, valeidentiteedid või petukirjad, mis palusid raha “rikaks saamiseks”. Kuid e-ajastul on pettused saanud uue dimensiooni, sest internet ja sotsiaalmeedia pakuvad petturitele suurt haaret ja anonüümsust. See on muutnud pettuste ulatuse ja kahjud mitme miljoni euroni, mis ei ole lihtsalt statistika, vaid reaalne kahju paljude inimeste elus.
