Miks see küsimus ikka ja jälle pinnale tuleb ja mida tegelikult psühholoogia selle kohta ütleb.
Kas oled kunagi mõelnud, miks tüli lõppeb nii harva sellega, et üks ütleb “sina oled süüdi” ja teine vastab “ei-ei, just sina alustasid”? See tundub nii loomulik, et isegi tavapärane uudis võib panna sind peeglisse vaatama, aga kas süüd on päriselt kellegi “päris” oma?
Mis ajendab meid süüd otsima
Uurides peresuhtlusi, jõuavad paljud paarid punktini, kus küsimus „kes on süüdi?“ tõstab pead sagedamini kui „kuidas me selle lahendame?“. Psühholoogid rõhutavad, et see otsing on tihti lõks – see viib ringiratast ja suurendab frustratsiooni, aga ei vii tegeliku lahenduseni. Suhtlusmustrid, ootused ja erinevad rollid võivad tülis lihtsalt olla nii erinevad, et igal poolel tundub, nagu teine ei saa aru, mis tegelikult toimub.
Mehed vs naised – kas erinevused tekitavad konflikte?
Uuringud näitavad, et meeste ja naiste viis suhelda konfliktis võib erineda – mees võib vajuda vaikimisse või “taganeda”, naine võib väljendada emotsioone intensiivsemalt. Need erinevused ei tähenda, et üks pool teeks rohkem vigu, pigem räägivad nad sellest, kuidas me erinevalt pinget tajume ja väljendame. Sellised erinevused võivad pinget vaid suurendada, kui kumbki ei õpi teise “keelt”.
Väline surve muudab tülisid keerulisemaks
Lisaks isiklikele erinevustele võivad vaidlusi kergesti süvendada ka igapäevaelu stressid – töökoormus, rahalised küsimused, sugulaste ootused. Isegi see, et üks on väsinud ja teine ootab midagi “mängu eest”, võib tekitada olukorra, kus tülis ei ole tegelikult tegemist süü küsimusega, vaid hoopis kokkupõrkega ootuste ja emotsioonide vahel.
Kuidas tülis koos kasvada
Siin tuleb intriig – kui sa ei otsi süüd, vaid üritad üksteist kuulata, muutub see, mis tundus võitluseks, võimaluseks suhet tugevamaks teha. Psühholoogid soovitavad kuulata aktiivselt ja küsida rohkem avatud küsimusi: “Mis on sinu tõeline mure?”, mitte “Miks sa jälle nii tegid?”. See võib olla see väike nihe, mis muudab tüli dialoogiks.
Lühike ajalooline pilk
Inimestel on alati olnud kalduvus panna konfliktide taga seisma isikut, aga juba sotsiaalrolli teooria teadlaste töödes leidub ideid, et konfliktid tulenevad pigem ootustest ja rollide tajust kui konkreetsest soost või iseloomust. See tähendab, et konflikt ei ole ajalooline “me vs nemad”, vaid pigem ühiskondlike normide ja psühholoogiliste strateegiate kokkupõrge.
KKK – lühidalt ja otse
Kas mehed või naised on tõesti rohkem “süüdi”?
Pigem mitte – konflikt on kahe inimese suhtlemise tulemus ja see sõltub rohkem suhtlemisviisist kui soost.
Kas konflikt tähendab, et suhe on läbi?
Ei. Konfliktid on vältimatud, aga need, mis viivad tõelise mõistmiseni, võivad suhet hoopis tugevamaks muuta.
Mis on esimene samm tüli lahendamiseks?
Kuulamine, mitte süüdistamine – see avab dialoogi, mitte ei sule seda.
Lõppkokkuvõttes ei ole süüdistamine päris vastus. Konflikt on sageli peegel, mis näitab meie arusaamu, ootusi ja hirme – ja kui me õpime seda vaatama koos, mitte üksteise vastu, võib see olla palju rohkem kui lihtsalt tüli algus.
