Paljud meist on kogenud, et vaatamata sellele, et laua taga istudes arvestame, et öine elektritarbimine “peaks ju odavam olema”, võib tegelik arve näidata hoopis vastupidist – just öösel tarbitud energia võib olla kahetariifse lepinguga suurem kui päevane, ja see on põhjus, miks nii paljud inimesed sageli imestavad, miks see nii on ja mida see tegelikult tähendab.
Tõde on see, et arve ei kohtu ainult ühe numbri pealt, vaid see koosneb nii tarbimismustritest kui ka elektripaketi reeglitest, mida me iga päev ei näe ega pruugi isegi arvesse võtta, kuid mis mõjutavad seda, mis on “päevane” ja mis on “öine”.
Millal on päevane ja millal öine hind?
Kui oled kunagi mõelnud, et “ma kasutan öösel vähem ja peaksin maksma vähem”, siis siin on esimene oluline nupp – hinnad ei kehti ainult üldise kellaaja järgi, nagu me tihti eeldame:
-
päevane hind (kahetariifse elektripaketi puhul) kehtib esmaspäevast reedeni kell 7.00-22.00;
-
öine hind aga kehtib esmaspäevast reedeni kell 22.00-7.00;
-
lisaks on öine hind aktiivne terve ööpäeva laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel.
See tähendab, et kui sinu suurim elektritarbimine langeb just nendel “öistel” aegadel või nädalavahetusel, siis just see osa võib arve suureks teha, isegi kui on tunne, et öö on tavaliselt odavam.
Miks öine tarbimine võib olla arvel suurem
Selle taga ei ole ainult üks põhjuste komplekt, vaid pigem sinu tarbimisharjumused kokku elektripaketi reeglitega – niisugune kombinatsioon võib panna suurema osa energiatarbimisest just “öise” aja sektsiooni:
-
Telereklaamid, laadijad või seadmed, mis töötavad üle öö, võivad kokku liita üsna suure elektrikulu, mille aeg langeb just öisele hinnale.
-
Pesumasinad või nõudepesumasinad, mis pannakse tööle hilisõhtul, kui tundub, et see on mõistlik või odavam, koguvad öiseid kilovatt‑tunde.
-
Kahe tariifi seadistuse keerukus, kus öine hinnavahemik ei kattu ainult unes oleva ajaga, vaid ka nädalavahetuse või riigipühadega, võib viia selleni, et **enam päevastest tundidest kulub arvel just öösel loetud kilovatte.
Kõik need asjad võivad kokku panna olukorra, kus arvel näidatud öine summaga on suurem kui see, mida sa päevas kasutad, isegi kui sa tunned, et päeval oled kodus ja töö tegemisel suurema energiaka kulutad.
Kuidas seda peensust paremini aru saada ja mõjutada
Et ei peaks iga kuu arvet vaadates mõtlema “kuidas see nii suureks sai?”, aitab see, kui sa tead, et:
-
Energiapaketid võivad olla üks‑ või kahetariifsed; kui sul on kahetariifne, siis iga kilovatt tundub arvel erinev sõltuvalt sellest, kas see langes päevase või öise hinnaga ajale.
-
Ühetariifne pakett hoiab hinna päeva‑ ja ööaegadel samana, mis võib lihtsustada arve mõistmist, kuid ei pruugi olla alati odavaim lahendus sõltuvalt sellest, millal sa elektrit kasutad.
-
Elektritarbimise ajastamine – näiteks panna suured seadmed tööle päevases hinnavahemikus, kui võimalik – võib olla lihtne viis vähendada just öise tarbimise koguarvu.
See kõik tähendab, et vajalik ei ole niivõrd vähem elektrit tarbida, vaid teadlikumalt valida, millal seda teha.
FAQ – küsimused, mida tihti küsitakse
Kas öine elektritarbimine alati on odavam?
Ei, mitte tingimata, vähemalt mitte sellisel viisil, nagu me arvelduses seda näeme – kahetariifse lepinguga võib öine hind olla odavam kilovatt‑tunni hind, kuid sinu tarbimismuster võib kokku liita rohkem öiseid.
Miks arvel on öine eraldi rida?
Sest kahetariifsel paketil on sees selgelt defineeritud ajaperioodid, millele rakenduvad erinevad hinnad, ja arvel näidatakse see eraldi, et sa näeksid, kui palju just öise hinnaga tarbimist on.
Kas ühetariifne leping oleks alati parem?
See sõltub sellest, millal sa elektrit kasutad, sest ühetariifne leping ei kohelda päeva‑ ja öishinda eraldi, mis võib mõnikord olla kasulikum, kui su tarbimine on rohkem öösel.
Lühike ajalooline pilk: miks me sellise süsteemi üldse loome
See süsteem, kus päeva‑ ja öine tarbimine on hinnastatud erinevalt, on osa laiemast ideest julgustada tarbijaid energiat kasutama tasakaalustatumalt vastavalt võrgukoormusele - elektrikett peab olema stabiilne ning kui kõik kasutaksid elektrit ainult tipp‑ või päevatundidel, tekiks võrgu koormus ja hinnad kerkiksid veelgi kõrgemaks. See on sarnane ideega, et tasub mõelda, millal pesumasin tööle panna, mitte ainult kas seda kasutada.
Kui järgmisel korral vaatad oma elektriarvet ja näed, et öine rida paistab suurem kui päevane, siis nüüd tead, et see ei ole tingimata “veider viga”, vaid pigem süsteemi struktuur ja sinu tarbimisharjumused, mis kokku loevad sellise arvuni.
