Mida see keeldu tähendama hakkab ja miks kõik aednikud nüüd räägivad sellest
Euroopa Liidu uus direktiiv tõi alates 5. augustist 2025 üllatava ja dramaatilise muudatuse: Himaalaja balsam (Impatiens glandulifera) on ametlikult keelatud kogu EL‑i territooriumil, mis tähendab, et seda ei tohi enam kasvatada, müüa, kinkida, transportida ega isegi omada eraaiandites või avalikes parkides. See samm tuli siis, kui teadlased ja looduskaitsjad tõestasid, et see algselt dekoratiivne taim ei ole lihtsalt ilus aiakaunistus, vaid äärmiselt agressiivne invasiivne liik, mis ohustab kohalikke ökosüsteeme, surudes välja looduslikud liigid ja kahjustades jõekallaste stabiilsust.
See on eriti oluline uudis neile, kes oma aeda hooldavad või alles plaanivad taimi valida, sest kuigi taim võis kunagi olla populaarne oma oranži‑roosa õite ja kõrguse tõttu, mis tõmbas pilku rääkides jõgede ja tiikide äärde kasvamisest, on tema mõju loodusele nüüd juba piisavalt suur, et kogu EL on otsustanud seda rangelt piirata.
Miks see taim nüüd keelustatud on
Himaalaja balsam algselt toodi Euroopasse oma ilusate õite, kiire kasvu ja dekoratiivse välimuse tõttu, mis sobis hästi aedadesse ja haljasaladele. Aga just see võime kasvada kuni kaks meetrit kõrgeks ja laialt levida kiiresti niisketel aladel, nagu jõekallastel ja märgaladel, oli see, mis muutis ta tõeliseks probleemiks.
See taim areneb väga kiiresti, moodustades tihedaid rohumaid, mis hajutavad valguse ja ruumi nii tugevalt, et kohalikud taimed ei saa enam kasvada, ning seeläbi ei ole enam toitu ja varju samadele putukatele, lindudele ja teistele eluslooduse osadele, mis sõltuvad kohalikust taimestikust.
Lisaks sellele aitab tema seemnete levik läbi vee või õhu edasi kasvatada uusi kasvukohti kaugemal, mis tähendab, et see taim levib kiiremini kui aianduskeskused või aiapidajad jõuavad reageerida.
Millised reeglid nüüd kehtivad
Alates keeldu jõustumisest on kogu toodangu, müügi, istutamise ja kogumise piiramine kohustuslik, ning seda puudutavad eeskirjad on nüüd kõigil EL‑i liikmesriikidel samad:
-
aianduskeskused ja veebipoed ei tohi enam müüa Himaalaja balsamit;
-
eraisikud ei tohi seda istutada ega külvata isegi oma aias;
-
taimematerjal ja seemned tuleb õigesti utiliseerida, mitte kompostida või ära anda;
-
teistele kinkimine või vahetamine on nüüd ka keelatud, mitte ainult müümine.
Kui see tundub ranged reeglidena, siis põhjuseks ongi mitte vaid välimus, vaid taime kiire levik ja negatiivne mõju looduslikule mitmekesisusele ja veekogudele, mida teadlased on pikka aega rõhutanud tarvitsemisel.
Kuidas seda tunnustada ja eemaldada
Kui oled kunagi seda taime istutanud või näed seda oma õues kasvanuna, on oluline teada, millega tegu on: Himaalaja balsamil on rohelised mahlased varred, kolmetised lehed ja suured roosa‑oranžid õied, mis sarnanevad troopiliste lilledega, kuid just need ilusad omadused varjavad tema tõelist looduslikku mõju.
Kui seda on juba aias, on parim tegevus:
-
Tõmba taimed välja enne õitsemist, et nad ei jõuaks seemneid külvata.
-
Kogu kogu taimemass korralikult ja hävita see olmejäätmete hulgas, mitte kompostis.
-
Jälgi uut kasvu järgmisel hooajal, sest seemneid võib mullas olla ja nad võivad uuesti tärgata.
See tagab, et sa ei aita kogemata selle taime levikut ja oled seaduse kohaselt nõuetekohane aiapidaja.
Ohutud ja loodust säästvad alternatiivid
Paljud aednikud tunnevad saladuses kurbust, kui nende lemmikbalsam on keelatud, eriti kuna see oli sageli valitud oma dramaatilise välimuse ja õite tõttu. Aga on olemas mitmeid teisi kauneid, mitteinvasiivseid taimi, mis pakuvad aiakujunduses sarnast värvi ja mitmekesisust, ega ohusta kohalikku ökosüsteemi:
-
Lavendel – lõhnav, kuiva ilmaga taluva ja mesilasi ligi kutsuv taim;
-
Mesiheinad ja karikakrad – lihtsad õied, mis toovad värvi ja on head tolmeldajad;
-
Salvei ja muud kodused maitsetaimed – mis pakuvad nii dekoratiivsust kui ka kasulikkust köögis või aias.
Sellised taimed aitavad hoida aia elurikkust ja viljakust ning sobituvad hästi Euroopa eri piirkondadesse ilma invasiivse ohuta.
FAQ ehk korduma kippuvad küsimused
Kas see taim on nüüd igal pool Euroopas täiesti keelatud?
Jah, alates 5. augustist 2025 on Himaalaja balsam (Impatiens glandulifera) kogu EL‑i territooriumil keelatud kasvatada, müüa ja levitada, et kaitsta loodust ja veeäärseid ökosüsteeme.
Kas võin seda taime kompostida?
Ei, kui seemned või varred on juba tekkinud, võib kompostimine levikut soodustada, seega tuleks kogu taimemass visata olmejäätmete hulka, mitte komposti.
Kas see keeld puudutab ka koduaedasid?
Jah, ka eraisikuaiad loetakse osa EL‑i keskkonnapiirangutest ja balsami kasvatamine või omamine on keelatud.
Kas on olemas lubatud erandid teaduseks või muuks kasutamiseks?
Võimalik, et uurimisasutused võivad taime kasvatada kontrollitud tingimustes eriloa alusel, kuid see ei kehti tavapärase aianduse või kodukasutuse puhul.
Kokkuvõte
See taim, mis korra oli Prantsusmaal ja paljudes teistes Euroopa riikides armastatud lillena oma kõrgete roosade õite ja dramaatilise ilme tõttu, on nüüd muutunud õiguses seaduslikult keelatuks kogu Euroopa Liidus, sest tema kiire levik ja agressiivne kasv tapab looduslikku mitmekesisust ja kahjustab ökosüsteeme ning nüüd peavad nii aiandusärid kui koduaiad järgima uusi reegleid ja valima oma aeda loodussõbralikke, mitteinvasiivseid alternatiive nagu lavendel või karikakar, mis pakuvad ilu ilma keskkonda ohustamata.
