Talv vs tehnoloogia: miks kullerrobotid Tallinnas hätta jäävad

Talv vs tehnoloogia: miks kullerrobotid Tallinnas hätta jäävad

Talv Tallinnas on jälle näidanud, et tulevik võib olla nutikas, aga libe. Üha sagedamini satub sotsiaalmeediasse ja linnafoorumitesse fotosid ja videoid, kus Bolt’i kullerrobotid on jäänud lumehangede vahele kinni, blokeerivad kõnniteid, ajavad autojuhte segadusse ja panevad möödujaid käsi laiutama stiilis „kas keegi tuleb sellele järele või“.

Veel paar aastat tagasi tundusid need väikesed isesõitvad kastid kui linnalegend tulevikust. Täna on nad Tallinna igapäevaelu osa, eriti Bolt Foodi ja Bolt Marketi tellijate jaoks. Aga talv toob välja nõrga koha, millest suvel eriti ei räägitud.

Kui robot kohtab päris talve

Probleem kordub iga suurema lumesaju järel. Robot alustab teekonda enesekindlalt, jõuab esimese korraliku lumevalli või puhastamata kõnniteeni ja jääb sinna. Mõnikord minutiteks, mõnikord tundideks.

Tallinna elanikud kurdavad, et:

  • robotid takistavad kitsaid kõnniteid

  • lapsevankri või ratastooliga möödumine muutub keeruliseks

  • autod peavad ootamatult pidurdama

  • keegi ei tea, kes vastutab, kui robot lihtsalt seisab

Ja siis tuleb klassikaline kommentaar:

Lõpetage see tsirkus ja koristage linn enne ära.

Talv vs tehnoloogia: miks kullerrobotid Tallinnas hätta jäävad

Mida ütleb Bolt?

Bolt rõhutab, et kuigi robotid kannavad Bolt’i nime, ei kuulu neile kogu tehnoloogia. Kullerrobotite arendajate sõnul on masinad varustatud:

  • spetsiaalsete talverehvidega

  • mootori juhtimistarkvaraga, mis arvestab libedust

  • algoritmidega, mis on välja töötatud Põhjamaade talveolusid silmas pidades

Kogemusi on kogutud Soomes, Rootsis ja Eestis ning iga talv peaks süsteemi targemaks muutma. Aga Tallinna tänavapilt vihjab, et ideaalist ollakse veel sammu võrra maas.

Talv vs tehnoloogia: miks kullerrobotid Tallinnas hätta jäävad

Miks see probleem just Eestis terav on?

Eksperdid on korduvalt märkinud, et Eesti talv on robotitele eriti keeruline, sest siin kohtuvad mitu halba asja korraga:

  • kiiresti vahelduvad külm ja sula

  • ebaühtlaselt koristatud kõnniteed

  • kõrged lumevallid ristmikel

  • kitsad tänavad vanalinna ja kesklinna piirkonnas

Inimene astub üle, robot mitte alati.

Talv vs tehnoloogia: miks kullerrobotid Tallinnas hätta jäävad

Väike ajalooline taust

Autonoomsed kullerrobotid ei ole Tallinna leiutis. Esimesed sarnased seadmed ilmusid USA ülikoolilinnakutes juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Seal liikusid nad siledatel teedel ja kontrollitud keskkonnas.

Tallinn on aga üks esimesi Euroopa pealinnu, kus neid kasutatakse päris linnaliikluses ja päris talves, mis teebki meist omamoodi testpolügooni.

Kas robotid kaovad talveks ära?

Lühike vastus on ei. Pikem vastus on, et arendajad lubavad iga hooajaga paremat kohanemist. Bolt on korduvalt kinnitanud, et tagasisidet kogutakse ning probleemseid marsruute ja olukordi analüüsitakse.

Samas linlaste kannatus ei ole lõputu, eriti kui robot seisab täpselt seal, kus oleks vaja läbi minna.

Talv vs tehnoloogia: miks kullerrobotid Tallinnas hätta jäävad

Kiired küsimused ja vastused

Kas robot on ohtlik?
Üldiselt mitte, aga ootamatult seisev robot võib liikluses segadust tekitada.

Kes vastutab, kui robot teed blokeerib?
Formaalne vastutus on teenusepakkujal, kuid praktikas peab keegi olukorra käsitsi lahendama.

Kas neid saab välja lülitada?
Ei, möödujad ei tohiks robotit puudutada ega liigutada.

Tulevik on kohal, aga vajab labidat

Tallinna kullerrobotid on hea näide sellest, kuidas nutikas tehnoloogia kohtub väga reaalse lume ja jääga. Idee on põnev, teenus mugav, aga linn ei ole labor.

Ja seni, kuni robot ei suuda lumehangest sama elegantselt välja tulla nagu inimene, jääb küsimus õhku:
kas me elame juba tulevikus või alles harjutame sellega?

Rating
( No ratings yet )